Jahieeskiri
Jahieeskiri
Vastu võetud 28.05.2013 nr 32
RT I, 29.05.2013, 51
jõustumine 01.06.2013
Muudetud järgmiste aktidega (näita)
Määrus kehtestatakse jahiseaduse § 4 lõike 3, § 24 lõike 3, § 27 lõike 4, § 29 lõike 2, § 32 ja § 42 lõike 3 alusel.
1. peatükk Jahipidamise nõuded ja väikeulukite loetelu
§ 1. Väikeulukite loetelu
Väikeulukite loetelu on käesoleva määruse lisas.
§ 2. Jahipidamisel kasutada lubatud koeratõugude nimekiri
(1) Jahipidamisel on lubatud kasutada Eesti Kennelliidu kinnitatud nimistus loetletud Eestis jahil kasutatavaid koeratõuge, arvestades jahiseaduse ja käesoleva määruse erisusi.
(2) Eesti Kennelliidu kinnitatud Eestis jahiks kasutatavate koeratõugude nimistu on avalikustatud Eesti Kennelliidu kodulehel.
§ 3. Linnujahi jahiajad, lubatud jahipidamisviiside kasutamise ning jahikoeraga jahipidamise ajad ja tingimused
(1) Kaelustuvile võib pidada peibutus- või varitsus- või hiilimisjahti 1. augustist 31. oktoobrini.
(2) Partlastele (viupardile, rääkspardile, piilpardile, sinikael-pardile, soopardile, rägapardile, luitsnokk-pardile, punapea-vardile, tuttvardile, mustvaerale, sõtkale), laugule ehk vesikanale, kajakalistele (naerukajakale, kalakajakale, hõbekajakale, merikajakale), tikutajale ja laanepüüle võib pidada peibutus- või varitsus- või hiilimisjahti ning jahti jahikoeraga, välja arvatud FCI (Fédération Cynologique Internationale) 6. rühma kuuluva jahikoeraga, ning arvukuse reguleerimise eesmärgil jahti kajakalistele kastlõksu või varesemõrraga 20. augustist 31. oktoobrini.
[RT I, 15.07.2016, 1 – jõust. 18.07.2016]
(3) Partlastele, kajakalistele, laugule ja tikutajale võib pidada jahti lõikes 2 nimetatud jahipidamisviise ja -vahendeid kasutades merel, Narva veehoidlal, Võrtsjärvel, Peipsi ja Pihkva järvel 20. augustist 30. novembrini.
(4) Hallhanele, rabahanele, suur-laukhanele, kanada laglele ja valgepõsk-laglele võib pidada varitsus-, hiilimis- või peibutusjahti ning jahti jahikoeraga, välja arvatud FCI 6. rühma kuuluva jahikoeraga, 20. septembrist 30. novembrini, sealhulgas valgepõsk-laglele nende lindude tekitatud põllukahjustuste piirkonnas kahjustuste vältimise eesmärgil.
[RT I, 15.07.2016, 1 – jõust. 18.07.2016]
(5) Metskurvitsale ja kormoranile võib pidada otsi- või varitsus- või hiilimisjahti ning jahti FCI 7. ja 8. rühma kuuluva jahikoeraga 1. augustist 30. novembrini.
(6) Nurmkanale võib pidada otsijahti FCI 7. ja 8. rühma kuuluva jahikoeraga 1. septembrist 31. oktoobrini.
(7) Jahifaasanile võib pidada otsi-, varitsus- või hiilimisjahti või jahti jahikoeraga, välja arvatud FCI 6. rühma kuuluva jahikoeraga, 1. oktoobrist jahiaasta lõpuni.
(8) Künnivaresele ja hallrästale võib pidada varitsus- või hiilimisjahti väljaspool pesitsusaega kahjustuste vältimise eesmärgil.
[RT I, 15.07.2016, 1 – jõust. 18.07.2016]
(9) Hallvaresele ja kodutuvile võib pidada peibutus-, hiilimis- või varitsusjahti ning jahti varesemõrraga 1. juulist 31. märtsini.
(10) [Kehtetu – RT I, 15.07.2016, 1 – jõust. 18.07.2016]
§ 4. Väikeulukite jahiajad, lubatud jahipidamisviiside kasutamise ning jahikoeraga jahipidamise ajad ja tingimused
(1) Rebasele võib pidada peibutus- või varitsus- või hiilimisjahti ning jahti kastlõksuga 1. augustist 31. märtsini, uru- või ajujahti ning jahti jahikoeraga või piirdelippe kasutades 1. oktoobrist jahiaasta lõpuni.
(2) Kährikule võib pidada peibutus- või varitsus- või hiilimisjahti ning jahti kastlõksuga aasta ringi, uru- või ajujahti ning jahti jahikoeraga või piirdelippe kasutades 1. oktoobrist jahiaasta lõpuni.
(3) Kaitseala piires olevatel merelaidudel ja väikesaartel võib rebasele ja kährikule jahti pidada kastlõksu- või jahikoeraga 1. oktoobrist 30. aprillini.
(31) Šaakalile võib pidada peibutus- või varitsus- või hiilimis- või ajujahti ning jahti piirdelippe või jahikoera kasutades 1. novembrist jahiaasta lõpuni.
[RT I, 13.01.2016, 6 – jõust. 16.01.2016]
(4) Mägrale võib pidada jahti 1. septembrist jahiaasta lõpuni, sealhulgas:
1) varitsus- või hiilimisjahti või jahti kastlõksuga 1. septembrist jahiaasta lõpuni;
2) uru- või ajujahti ning jahti jahikoeraga 1. oktoobrist jahiaasta lõpuni.
(5) Enam kui 10 urusuudmega mägra urusüsteemi alal on urujaht keelatud.
(6) Urujahil lahtikaevatud uruosad tuleb jahi lõppedes kohe kinni ajada.
(7) Mets- või kivinugisele või tuhkrule võib pidada jahti püünisrauaga puult või ehitisest või jahti kastlõksuga või pidada nendele varitsus- või hiilimisjahti 1. oktoobrist 31. märtsini ning jahti jahikoeraga 1. oktoobrist jahiaasta lõpuni.
(8) Mingile ehk ameerika naaritsale võib pidada varitsus- või hiilimisjahti või jahti kastlõksuga aasta ringi ning jahikoeraga 1. oktoobrist jahiaasta lõpuni.
(9) Hall- või valgejänesele võib pidada jahti FCI 3., 4., 6. ja 10. rühma kuuluva jahikoeraga 1. oktoobrist jahiaasta lõpuni.
(10) Ondatrale võib pidada jahti mõrraga, piirdevõrguga või varitsus- või hiilimisjahti 1. oktoobrist jahiaasta lõpuni.
(11) Koprale võib pidada:
1) jahti mõrraga, piirdevõrguga, püünisrauaga või FCI 3. ja 4. rühma kuuluva jahikoeraga 1. augustist 15. märtsini;
2) jahti jahikoeraga 1. oktoobrist jahiaasta lõpuni;
3) varitsus- või hiilimisjahti või kobrast välja püüda FCI 3. ja 4. rühma kuuluva jahikoeraga 1. augustist 15. aprillini;
4) jahti aasta ringi kopra tekitatud kahjustuste korral varitsus- või hiilimisjahina või koprapüügina FCI 3. ja 4. rühma kuuluva jahikoeraga Keskkonnaameti loal.
(12) Hiilimis- või varitsus-koprajahil vibuga peab nool olema kinnitatud vibu külge nööriga.
§ 5. Suurulukite jahiajad, lubatud jahipidamisviiside kasutamise ning jahikoeraga jahipidamise ajad ja tingimused jahil
(1) Karule, välja arvatud poegadega emakarule, võib pidada varitsus- või hiilimisjahti 1. augustist 31. oktoobrini karu tekitatud kahjustuste piirkonnas kahjustuste vältimise eesmärgil.
(2) Hundile võib pidada peibutus- või varitsus- või hiilimis- või ajujahti ning jahti piirdelippe ja jahikoera kasutades 1. novembrist jahiaasta lõpuni, välja arvatud Hiiu ja Saare maakondades, kus võib pidada peibutus- või varitsus- või hiilimis- või ajujahti ning jahti piirdelippe ja jahikoera kasutades 1. oktoobrist jahiaasta lõpuni ning varitsus- või hiilimisjahti 1. märtsist kuni 31. märtsini.
[RT I, 13.01.2016, 6 – jõust. 16.01.2016]
(3) Ilvesele, välja arvatud kutsikatega emailvesele, võib pidada peibutus- või varitsus- või hiilimis- või ajujahti ning jahti jahikoeraga 1. detsembrist jahiaasta lõpuni.
(4) Põdrale võib jahti pidada 15. septembrist 15. detsembrini, sealhulgas:
1) pullile varitsus- või hiilimis- või peibutusjahti 15 septembrist 15. detsembrini ning ajujahti ja jahti jahikoeraga, välja arvatud FCI 6. rühma kuuluva jahikoeraga, kelle tõustandardis kinnitatud maksimaalne turjakõrgus on üle 52 cm, 1. oktoobrist 15. detsembrini;
2) lehmale ja vasikale varitsus- või hiilimis- või peibutus- või ajujahti ning jahti jahikoeraga, välja arvatud FCI 6. rühma kuuluva jahikoeraga, kelle tõustandardis kinnitatud maksimaalne turjakõrgus on üle 52 cm, 1. oktoobrist 15. detsembrini.
(5) Punahirvele võib pidada varitsus- või hiilimis- või peibutusjahti 1. septembrist 31. jaanuarini ning ajujahti ning jahti jahikoeraga, välja arvatud FCI 6. rühma kuuluva jahikoeraga, kelle tõustandardis kinnitatud maksimaalne turjakõrgus on üle 52 cm, 1. oktoobrist 31.jaanuarini.
(6) Metsseale võib pidada:
1) aasta ringi varitsus- või hiilimis- või ajujahti;
2) 1. oktoobrist 31. märtsini jahti jahikoeraga, välja arvatud FCI 6. rühma kuuluva jahikoeraga, kelle tõustandardis kinnitatud maksimaalne turjakõrgus on üle 52 cm;
[RT I, 14.08.2015, 20 – jõust. 17.08.2015]
3) jahti püünisaeda kasutades Keskkonnaameti määratud juhtudel.
[RT I, 13.01.2016, 6 – jõust. 16.01.2016]
(7) Metskitsele võib jahti pidada 1. juunist 31. detsembrini, sealhulgas:
1) sokule varitsus- või hiilimis- või peibutusjahti 1. juunist 31. detsembrini ning ajujahti ja jahti FCI 3. ja 4. rühma kuuluva jahikoeraga 1. oktoobrist 31. detsembrini;
2) kitsele või tallele varitsus- või hiilimisjahti 1. septembrist 31. detsembrini ning ajujahti ja jahti FCI 3. ja 4. rühma kuuluva jahikoeraga 1. oktoobrist 31. detsembrini.
(8) Hallhülgele võib varitsus- või hiilimisjahti pidada 15. aprillist kuni 31. detsembrini.
[RT I, 21.11.2014, 2 – jõust. 24.11.2014]
2. peatükk Jahiohutus
§ 6. Jahiohutuse üldnõuded
(1) Jahiohutuse tagamiseks on keelatud:
1) viibida jahil joobeseisundis, olles tarvitanud alkoholi, narkootikume või psühhotroopseid aineid;
2) jätta jahirelva järelevalveta teisele isikule kättesaadavasse kohta;
3) suunata jahirelva või vinnastatud jahivibu inimesele;
4) pidada jahti rikkis jahirelvaga;
5) tulistada või lasta jahivibuga hääle või okste (heina, kõrkjate jm) liikumise suunas või halvasti nähtava kogu pihta (udus, vastu päikest jne), samuti nähtavate hoonete suunas;
6) lüüa haavatud ulukit jahirelvaga;
7) panna käest ära laetud jahirelva;
8) ületada takistusi (kraave, purdeid, tarasid jne) laetud jahirelvaga;
9) tulistada või lasta jahivibuga üle paadis viibivate inimeste või nende vahelt, samuti paadis püsti seistes, ja vahetada paadis kohti, kui seal on kas või üks laetud tulirelv;
10) paigaldada püüniseid nii, et nad oleksid ohtlikud teistele loomadele ja inimestele;
11) tulistada kunstlikku valgusallikat kasutades, kui püssiraua suue on lasu sooritamise hetkel madalamal kui 2,5 meetrit maapinnast.
[RT I, 13.01.2016, 6 – jõust. 16.01.2016]
(2) Vibujahil lindudele on lubatud kasutada ainult flu-flu sulgedega nooli.
§ 7. Jahiohutuse nõuded jahirelva transportimisel ja käsitsemisel
(1) Iga jahimehe kohustus on tagada ohutus jahil jahirelva või jahivibu käsitsemisel ning hoidmisel.
(2) Transpordivahendis peab jahirelv olema laadimata ning püssikotis või kabuuris, välja arvatud jahipidamisel paadist ning vahetult enne lasu sooritamist metsseajahil seisva mootoriga mootor- või maastikusõidukist.
[RT I, 13.01.2016, 6 – jõust. 16.01.2016]
(3) Laadimata jahirelvaks loetakse relva, millel ei ole padruneid rauas ega relvale kinnitatud salves.
(4) Ühisjahil laskekohtade vahetamisel võib transpordivahendis laadimata jahirelv olla kotist väljas.
§ 8. Jahiohutuse nõuded ühisjahil
Jahiohutuse tagamiseks ühisjahil on keelatud:
1) laadida jahirelva laskekohal enne naaberküttide asukohtade kindlakstegemist;
2) viibida kogunemiskohtades laetud relvaga. Kogunemiskohas peab relv olema lahti murtud või avatud lukuga;
3) viibida jahil, välja arvatud varitsusjahil kõrgistmelt, looduses selgelt eristuva punase või oranži pealiskuue või -vestita;
4) lahkuda ilma jahijuhataja loata laskekohalt enne aju lõppemist;
5) tulistada või lasta jahivibuga ajajate ja küttide suunas, kui pole veendutud täielikus ohutuses;
6) määrata kütiliiniks intensiivselt kasutatavaid riigimaanteid, kus ohutu jahipidamine ei ole tagatud;
7) alustada haavatud uluki jälitamist enne aju lõppemist;
8) ajajatel viibida ajus laetud jahirelvaga, välja arvatud juhul, kui koeraga ajus olles tulistatakse ajus seisvat ulukit;
9) ajajatel ületada kütiliini enne asjakohast märguannet.
3. peatükk Suuruluki ja vibujahi laskekatse korraldamine ning laskekatse tunnistuse andmine
§ 9. Suuruluki ja vibujahi laskekatse tunnistuse andja
(1) Suuruluki ja vibujahi laskekatse (edaspidi laskekatse) tunnistuse annab Keskkonnaamet või jahiseaduse § 10 lõike 1 alusel Keskkonnaministeeriumiga halduslepingu sõlminud isik (edaspidi tunnistuse andja).
(2) Laskekatse tunnistus antakse laskekatse sooritanud jahimehele.
§ 10. Laskekatse vastuvõtukomisjon
(1) Laskekatse vastuvõtmiseks moodustab tunnistuse andja vähemalt kolmeliikmelise laskekatse vastuvõtukomisjoni (edaspidi komisjon), kusjuures üks komisjoni liige peab olema laskeinstruktor, vibujahi laskekatse korral vibulaskeinstruktor. Komisjoni esimehe määrab tunnistuse andja.
(2) Vibulaskeinstruktor käesoleva määruse mõistes on rahvusvahelise vibujahi koolitusprogrammi IBEP (International Bowhunting Education Program) tunnistusega vibujahi instruktor.
(3) Komisjon on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt kaks komisjoni liiget, nende hulgas laskeinstruktorist, vibujahi laskekatse korral vibulaskeinstruktorist komisjoni liige.
(4) Komisjoni esimehe määratud komisjoni liige vormistab protokolli, kuhu märgitakse laskekatse tulemused. Protokollile kirjutavad alla laskekatse vastu võtnud komisjoni liikmed.
(5) Laskekatse protokolle säilitab tunnistuse andja kolm aastat.
§ 11. Laskekatse sooritamise aeg ja koht
Laskekatse sooritamise aja ja koha määrab tunnistuse andja.
§ 12. Suuruluki laskekatse sooritamine
(1) Suuruluki laskekatse tuleb sooritada jahimehe kasutuses olevast siledaraudsest või vintraudsest jahirelvast, mille laskemoonaks on kuuliga laetud kesktulepadrun.
[RT I, 11.07.2015, 1 – jõust. 15.07.2015]
(2) Suuruluki laskekatse tunnistuse taotlejal peab laskekatse sooritamisel kaasas olema relvaluba.
(3) Suuruluki laskekatse vastuvõtukomisjon tuvastab suuruluki laskekatse tunnistuse taotleja isiku enne katse sooritamist relvaloa kontrollimisega. Isiku samasust kinnitab katse vastuvõtja oma allkirjaga laskekatse protokollil.
(4) Suuruluki laskekatse sooritatakse laskeinstruktori juhendamisel.
(5) Siledaraudse jahirelva kasutamiseks suurulukijahil sooritab laskekatse tunnistuse taotleja harjutuse jooksev metssiga, mille korral:
1) võib märklehena kasutada ümmargust (välisdiameetriga 50 cm) või Eesti metssea terviksiluetiga märklehte;
[RT I, 11.07.2015, 1 – jõust. 15.07.2015]
2) laskekaugus on 35 meetrit;
3) harjutuse sooritamise eel võib relv olla ooteasendis puusal või õlas;
4) [Kehtetu RT I, 11.07.2015, 1 – jõust. 15.07.2015]
5) lastakse kuus üksiklasku, millest kaks lasku sooritatakse seisvale märgile ja neli lasku liikuvale märgile;
6) seisvale märgile kahe lasu sooritamiseks on aega 3 minutit;
7) lastakse liikuvale märgile kaks jooksu paremalt vasakule ja kaks jooksu vasakult paremale;
8) laskekatse loetakse sooritatuks, kui kuuest lasust vähemalt viis on tabanud märklehe tabamisala.
(6) Vintraudse või kombineeritud jahirelva kasutamiseks suurulukijahil sooritab laskekatse tunnistuse taotleja kas vintraudsest või kombineeritud jahirelvast vintraudse jahirelva harjutuse jooksev metssiga.
[RT I, 11.07.2015, 1 – jõust. 15.07.2015]
(7) Vintraudse või kombineeritud jahirelva kasutamisel harjutusel jooksev metssiga:
[RT I, 11.07.2015, 1 – jõust. 15.07.2015]
1) võib märklehena kasutada ümmargust (välisdiameetriga 34 cm) märklehte või Eesti metssea terviksiluetiga märklehte;
[RT I, 11.07.2015, 1 – jõust. 15.07.2015]
2) laskekaugus on 50 meetrit;
[RT I, 11.07.2015, 1 – jõust. 15.07.2015]
3) harjutuse sooritamise eel võib relv olla ooteasendis puusal või õlas;
4) lastakse kuus üksiklasku, millest kaks lasku sooritatakse seisvale märgile ja neli lasku liikuvale märgile;
5) seisvale märgile kahe lasu sooritamiseks on aega 3 minutit;
6) lastakse liikuvale märgile kaks jooksu paremalt vasakule ja kaks jooksu vasakult paremale;
7) laskekatse loetakse sooritatuks, kui kuuest lasust vähemalt viis on tabanud ümmargust märklehte või Eesti metssea märklehe number kolmega märgitud tabamisala (ringi diameetriga 34 cm).
[RT I, 11.07.2015, 1 – jõust. 15.07.2015]
(8) [Kehtetu RT I, 11.07.2015, 1 – jõust. 15.07.2015]
(9) Siledaraudse jahirelva kasutamiseks suurulukijahil, välja arvatud ajujahil, sooritab laskekatse tunnistuse taotleja siledaraudse jahirelva harjutuse seisvale märgile laskekauguselt 35 meetrit, mille korral:
1) kasutatakse ümmargust (välisdiameetriga 34 cm) märklehte;
2) harjutus sooritakse toelt või vabalt valitud asendist, välja arvatud laskeasend lamades;
3) kuue üksiklasu sooritamiseks on aega 9 minutit;
4) laskekatse loetakse sooritatuks, kui viis lasku on tabanud ümmargust märklehte.
[RT I, 11.07.2015, 1 – jõust. 15.07.2015]
(10) Vintraudse või kombineeritud jahirelva kasutamiseks suurulukijahil, välja arvatud ajujahil sooritab laskekatse tunnistuse taotleja vintraudse jahirelva harjutuse seisvale märgile laskekauguselt 50 meetrit, mille korral:
1) kasutatakse märklehena ümmargust (välisdiameetriga 10 cm) märklehte;
2) harjutus sooritakse toelt või vabalt valitud asendist, välja arvatud laskeasend lamades;
3) kuue üksiklasu sooritamiseks on aega 9 minutit;
4) loetakse laskekatse sooritatuks, kui viis lasku on tabanud ümmargust märklehte.
[RT I, 11.07.2015, 1 – jõust. 15.07.2015]
(11) Lõigetes 9 ja 10 nimetatud laskekatse sooritamisel ei ole lubatud relva mehhaaniliselt kinnitada toe külge ega kasutada laskmisel põlvekotte, laskurimatte ega muid abivahendeid, välja arvatud sihik ja relvale kinnitatud relvarihm.
[RT I, 11.07.2015, 1 – jõust. 15.07.2015]
§ 13. Vibujahi laskekatse sooritamine
(1) Vibujahi laskekatse tuleb sooritada jahimehe kasutuses olevast vibust.
(2) Vibujahi laskekatse vastuvõtukomisjon tuvastab vibujahi laskekatse tunnistuse taotleja isiku enne katse sooritamist. Isiku samasust kinnitab katse vastuvõtja oma allkirjaga laskekatse protokollil.
(3) Vibujahi laskekatse sooritatakse vibulaskeinstruktori juhendamisel.
(4) Vibujahi laskekatse sooritatakse kuue 3D sihtmärgi pihta. Sihtmärgid asuvad:
1) IFAA (International Field Archery Association) 4. grupi sihtmärgid 10, 12 ja 14 meetri kaugusel;
2) IFAA 3. grupi sihtmärgid 16, 18 ja 20 meetri kaugusel.
(5) Vibujahi laskekatse loetakse sooritatuks, kui kuuest lasust kuus on tabanud sihtmärgi elutähtsat tabamisala. Tabamiseks loetakse ka noole puudet joonega.
§ 14. Laskekatse tunnistuse andmine ja antud tunnistuste arvestuse pidamine
(1) Laskekatse tunnistuse andja väljastab tunnistuse taotlejale 10 päeva jooksul pärast laskekatse sooritamist.
(2) Suuruluki laskekatse tunnistus väljastatakse jahimehele, kes ei ole laskekatset teinud, kuid on suuruluki laskekatse tunnistuse väljastamise aastal üleriigilise või maakonna võistluse kalenderplaanis märgitud võistlusel saavutanud vähemalt III järgu tulemuse harjutuses jooksev põder või jooksev metssiga või vintrelvast jooksev metssiga või vintrelvast seisvate siluettide laskmine ning see on fikseeritud võistlusprotokollis.
(3) Laskekatse tunnistuste arvestust peab tunnistuse andja.
4. peatükk Rakendussäte
§ 15. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 2013. aasta 1. juunil.
§ 16. Määruse rakendamine
Enne 2015. aasta 15. juulit välja antud suuruluki laskekatse tunnistused kehtivad kuni kehtivusaja lõppemiseni.
[RT I, 11.07.2015, 1 – jõust. 15.07.2015]
Lisa Väikeulukite loetelu
[RT I, 15.07.2016, 1 – jõust. 18.07.2016]